KKK

Vastused korduma kippuvatele küsimustele

Kellele taiji mõeldud on?

Taiji juurde pöördutakse erinevas vanuses, erineva füüsilise, vaimse ja kogemusliku pagasiga. Taijis ei määrata tasemeid, küll aga viib üks samm kindlasti teiseni. Igaühest võib saada meister, aga kindlasti saab igaühest meister oma elus. Meil on harjutajaid 20ndatest kuni 60ndate eluaastateni välja – kõik täiskasvanud on teretulnud. Sellest nooremate organism toimib teisiti ning nende õpetamiseks on ka teistsugune metoodika.

Taiji paistab pealtnäha üliaeglase õõtsumisena – kas füüsilist koormust ja stressimaandamist ka ikka ka saab?

See kõik on olemas – nii kehaline koormus kui ka meele rahustamine, liikumine ja emotsioonide kontroll. Taiji on terviklik tervistav süsteem. See mis paistab aeglase õõtsumisena, on oma olemuselt närvisüsteemi rahustav liikumine, mis aitab viia meie mõtted ja eluenergia voolavasse rütmi. Kui eluenergia qi on vabas voolamises, siis on inimene terve, loomulik ja tugev. Taijid õppides muutub kogu sisseharjunud keha kasutamise mehhanism, seega see paistabki ehk esmapilgul kummaline. Ei maksa unustada, et inimene on üks tervik. Aju, mis tegeleb mõtlemisega, kuulub keha juurde. Keha liikuvus mõjutab otseselt mõtte erksust.

Mis toimub harjutustunnis?

Enamasti harjutavad meie grupid kaks korda nädalas, korraga kaks tundi järjest. Kuna meie harjutame tavaliselt õhtuti, siis esmatähtis on inimeste mõtted päevaprobleemidelt, tööpingetelt, väsimuselt nende enda juurde tuua.
Soojendus koosneb harjutustest, mis nihutavad tähelepanu oma kehale. Soojendusharjutustes peitub erinevaid aspekte. Nt paaris tasakaalu- ja jõuharjutused, seljad vastamisi, on väga omapärased. Kui inimene oma harjutuspartnerit ei näe, siis peab ta koostööinfo vahetuseks kasutama enda sees olevaid teisi mehhanisme, hakkab vähehaaval arendama sisemise tunnetuse aspekte – kui sa ei näe, pead hakkama kasutama teisi meeli.
Inimene saab teada, kuidas ta sellises grupis on suuteline toime tulema. Harjutus selgitab, et üksi ei saa olla: sa pead arvestama teisega ja harjutus õnnestub vaid siis, kui seda tehakse koos. Tähtis on partneriga arvestamine, toimetulek füüsiliselt rasketes oludes: kas suudad siis teisega koostööd teha? Tugevam aitab nõrgemat, igaüks leiab oma koha.
Soojendusharjutuste tsükkel lõppeb rahustavamate liikumistega – minnakse üle harjutsutele, kus meel rahuneb, energia tasakaalustub ja hakkab rahulikumalt voolama. Keha on pärast soojenduse koormust lõdvestunum, nüüd on hea see mõttega ülevalt alla läbi käia
Seejärel alustatakse spetsiifiliste taiji harjutustega, mis jagunevad I, II ja III osaks. Algajad alustavad I osa, “Tule süütamise” elementide õppimist. I osa ülesanne on tuua mõte ja hingamine teadlikult kokku ning panna koos rütmiliselt liikuma. I osa on suhteliselt lihtsam ja ettevalmistavam, ent selle osa liigutuste õppimise käigus saab taiji loogika, liikumised ja rütm lähedaseks. Seejärel on II ja III osa juba kergem omandada – need on küll füüsiliselt raskemad, kuid neis leidub I osa elemente ning põhirütmilt saab rahulikult edasi areneda.
Harjutades ühendatakse keha ja hingamise liikumine voolavasse rütmi. Energia vaba voolamine mõjutab parandavalt kõiki keha protsesse.
Kuna treening toimub tavaliselt õhtuti, siis lõppeb harjutus rahustava meditasiooniga, enese sisse vaatamisega.

Mida ma selga-jalga peaksin panema?

Harjutusse tuleks selga panna pikkade käiste ning säärtega loomulikust materjalist tumedamat värvi rõivad, mis kuskilt ei pigista. Harjutust tehakse kas paljajalu või pehmetes sussides. Harjutust lõpetava lõdvestuse ajaks on hea panna selga soojem pusa või kampsun ja sokid.

Mida harjutusse veel kaasa võtta?

Harjutuses läheb vaja matti. Vajadusel saab kohapeal kellegi teise oma laenata. Abiks võib olla ka veepudel.

Kas taijid tasub ka omaette harjutada?

Elujõudu peab kasutama õppima rühmas. Äärmiselt oluline on tunnetada, kuidas teised ümberringi energiat kasutavad ja kuidas kasutad seda sina – kuidas sa teiste hulgas hakkama saad.
Harjutama peab ka üksinda, et tajuda enese sees toimuvat. See aitab oma isikupära avastada, oma personaalsusest aru saada. Et eristada oma sisemuses toimuvat nendest impulssidest, mis tulevad väljastpoolt, et välsed häired, nõudmised, surve, infomüra ei saaks tekitada sinus väärpilti sellest, mis on tegelikult parim sinu enda jaoks. Oluline on meeles pidada, et me EI PEA kõigile välistele survetele reageerima.

Kas harjutada hommikul või õhtul?

Taiji harjutusi võib teha ööpäevaringselt. Harjutuste valikul on hea arvestada ööpäevarütme – hommikuti aktiivsemaid, õhtuti rahustavamaid.

Kui tähtis on hea õpetaja?

Hea õpetaja on alati väga tähtis. Taijid oleks üsna raske õppida video või harjutuste kirjelduse baasil. Taiji on liialt personaalne ja nähtav on ainult nii-öelda jäämäe veepealne osa. Heal õpetajal on kogemus ja tunnetusbaas, mis aitab õpilast suunata. Aga kindlasti ei ole nii head õpetajat, kes teeb õpilasest meistri – see töö tuleb õpilasel ise ära teha.

Kas lisaks “aeglasele” taijile peaks ka muud trenni tegema? Jooksma, jõusaalis käima?

Kui inimene oma keha korras hoiab, tuleb igasugune füüsiline liikumine ainult kasuks – mõistagi tervisespordi tasemel. Tihti pannakse igasugused kehalised liikumised ühe nimetaja alla – sport. Tippsport on aga teine asi, see tähendab ränkrasket tööd, tervis jääb tahaplaanile.
Lihtsalt oma keha liikumises hoida, hüpata, joosta, karata, tunda rõõmu liikumisest – see kõik on väga hea ja sobib taijiga. Liikumine viib mõtted kehale ja vabastab aju välisest koormast, mida ümbitsev keskkond, töö, väljastpoolt tulevad nõudmised on sulle peale pannud. Liikumine toob iseendale lähemale.

Miks te ei kasuta taijist rääkides levinumat kirapilti “t’ai chi”?

Taiji on hiinakeelne sõna ja hiinakeelsete sõnade ladina tähestikku ümber panemisel on läbi aegade kasutatud erinevaid transkriptsioonisüsteeme. Sõnakuju “t’ai chi” on moodustatud 1958. aastal käibelt võetud Wade-Giles’i transkriptsioonisüsteemi reeglite järgi. Tänapäeval on sõnade ümberpanekul rahvusvaheliseks standardiks Pinyin’i-nimelne süsteem ja selle järgi on moodustatud ka sõnakuju “taiji”.

 

Meie vormi videod (vanad aga väärikad 🙂

Esimene osa- tule süütamine

Teine osa – tule puhumine

Kolmas osa: tule kasutamine

Leave a Comment